Eesti Arhiiv Vancouveris

 

Mõte luua Vancouveris oma arhiiv, mis koguks materjali eestlaste elust, tekkis 1980. aastate keskel. Selleks ajaks oli Kanada Läänerannikule asunud Teise maailmasõja aegsete pagulaste/immigrantide jõuline, omal ajal kuni 2500-liikmeline eesti kogukond ilmselgelt vananemas ja arvult kahanemas, noorem põlvkond hakkas end aga järjest enam identifitseerima Kanada ühiskonnaga. Nii võttiski 1990. aastate lõpust tasapisi ilmet mõte luua Lääneranniku eesti kogukonnale oma arhiiv.

 

Aastal 2000 otsustas Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada, SAESC) asutada vabatahtlikkuse alusel tegutsev mittetulundusühing Eesti Arhiiv Vancouveris (Estonian Archives in Vancouver, EAV). Põhikiri ja selleks vajalik juriidiline dokumentatsioon valmis 2005. aasta sügiseks.

 

EAV on volitatud koguma, hoidma ja säilitama Eesti päritoluga isikute ja nende järglaste ning Eesti organisatsioonide ja ettevõtetega seotud materjale British Columbias, et materjal oleks tulevastele uurijatele kättesaadav. EAV eesmärgiks on tagada nende materjalide säilimine vastavalt British Columbia Arhiivide Liidu (Archives Association of British Columbia) 1999. aasta Väikearhiivide juhendi (Manual for Small Archives) arhiivinduslikele põhimõtetele.

 

Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada, SAESC) asub Vancouveri eestlaste peamises kokkusaamispaigas, „Meie Kodu“ hoones. Arhiivi ruumide rendikulud katab SAESC.

 

Arhiivi käsutuses on „Meie Kodu“ 13 m² (143 ruutjalaga) akendeta ja õhkkonditsioneeriga, aga küttesüsteemita ruum. Hoidlas on Eesti kogukonna ühe liikme annetusena suur tulekindel kapp ja kolm klaasustega kappi, töölaud ja umbes 30 m (96 jalga) metallriiuleid arhiivikarpidele, mis on ostetud SAESC-i vahenditega.

EAV kohta loe ka: Teas Tanner, Eesti Arhiiv Vancouveris - Rahvusvahline välisbalti arhiivide konverents 2006. Artiklid ja ettekanded.